Ta ärkab iga hommik vara üles, et mulle ja mu õdedele vendadele süüa teha.Ise veel haige ja palavikus.Läksin kooli.Üritasin näida rõõmus.Kui ma nüüd istusin koolipinki ja olin tänulik õpetajatele kes ärkab samuti vara üles tuleb kooli ainult sellepärast, et kuhjade viisi meie töid parandada ja meie vingumist kuulata.Siis läksin ma koju,päike paitas mind soojalt ja olin tänulik päikesele mis meid iga hommik soojalt tervitab.Ma jõudsin koju ja olin tänulik kodule mis mind kaitseb tuule ja vihma eest.Ma läksin oma koeraga jalutama ja olin tänulik talle, et ta tuleb alati lohutavalt mind musitama kui ma olen kurb.Ma olin tänulik lindudele, et nad iga kevad oma sirinaga rõõmustvad.Maailm on nii ilus ja imeline.Ma ei tahtnud surra.Ma ei tahtnud siit imelisest kohast lahkuda.133 Ma läksin uuesti sinna metsa jalutama.Nüüd oli valgem ja ma nägin kui ilus see mets tegelikult on.Üks orav oli puu otsas ja näris käbi.Linnud laulsid.Ja ma kuulsin sedasama häält mida eelmine kordki, aga nüüd oli see palju sõbralikum:Sa siiski ei sure.Sa õppisid olema tänulik!
Ma alguses ei saanud aru kuid kui see mulle kohale jõudis siis olin ma õnnelikum kui kunagi varem.Ja ma sain aru, et mu elu on olnud koguaeg ilus lihtsalt varem ei olnud ma seda märganud.
No comments:
Post a Comment