See blogi on esimese ja teise nädala järelblogi.
Räägin meie Austria reisist.
See oli minu esimene kord lennukiga lennata. Esimese õhkutõusu ajal kartsin hirmasti aga hiljem harjusin ära.
Nii hirmsasti ootain oma austerlasega kohtumist, et bussiga nende kooli ette sõites käisid mul judinad üle selja. Kui siis lõpuks teda näost näkku nägin oli minu õnn täielik. Algul oli kõigil suhteliselt akward olla, kuna me ei teadnud mida või millest rääkida. Sellest hoolimata üritasin vestlust alustada ja avatud olla.
Kõik olid austrias nii õnnelikud ja rõõmsad, palju vabamad kui eestlased. Naomi ema on üks lahedamaid inimesi üldse.
Mäed meie ümber olid fantastilised, olime eestist nii palju kõrgemal, et esimesel-teisel päeval oli niimõnelgi imelik olla. Kohe reedel pakuti minule ja mu sõbrannale ühte austria rahvus toitudest. See oli segu makaroonidest, haisvast juustust ja millestki klimbi taolisest. Meile see igal juhul ei maitseud...
Parim päev austrias oli ilmselt siis kui me käisime kõrgel mägedes ja õhtul Naomi ristiema juures pannkooke söömas. Katsime oma pannukad paksu nutella kihiga mmm.. Nutella oligi seal enamus eestlaste põhitoiduks.
Appi kui kurb oli Austriast lahkuda. Vägisi hoidsin pisaraid kinni enne rongile astumist...
No comments:
Post a Comment