Thirteen mirrors on the wall

Appi, ma olin magama jäänud. See oli lihtsalt totter uni. See puu külge kinni sidumine ja see kiri, see oli lihtsalt imelik uni. Täna on kolmteist ja reede võibolla, sellepärast see oligi. Aga huvitav, kes selle kirja kirjutas ning, miks oli see kiri kirjutatud. Miks mind niimoodi seal mainiti ja, miks see üldse juhtus. Miks, miks, miks... Ah, ma unustan selle ja kõik saab jälle korda. Kui mul oli õpitud, siis läksin alla sööma. Söögiks oli jälle hapukapsasupp. See ei maitsenud mulle üldse. Ema polnud ka kodus ja ise ei viitsinud midagi muud teha. Vähemalt sain teha Nutella saia magustoiduks. Läksin üles tagasi ja tahtsin üle vaadata, kas kõik asjad on koolikotti pakitud ja õpitud. Kui astusin tuppa tundsin kuidagi külmust ja kõhedust ning keerasin soojust juurde, et põrandad soojemaks läheksid. Istusin diivanile ning võtsin telekapuldi ja panin teleka tööle. Minu lemmiksari just algas, kuid järsku käis allkorrusel müts. Ma hüüdsin: "Ema, kas see oled sina?", "Emaa!" Keegi ei vastanud, läksin alla vaatama. Astusin esikusse ning märkasin, et midagi on kirjutatud peeglile punasega, mis kohe silma hakkas.

My dear friend,

Get ready for the game.

13

---love, A