Järelblogi 6

Ta ütles, et ma olen ta parim sõber, aga nüüd...Hiljuti olin ta ühte trenni kutsunud, aga ta ei tahtnud tulla.Hiljem ta rääkis, et ta käib ühes trennis ja kui ma teda mõikord kuhugi kutsusin siis ta ütle et ei saa te peab trenni minema.Ja seda erinevatel päevadel erinavatel aegadel.Mulle tundus see kahtlane ja hiljem sain teada, et ta valetas ja oli hoopis teise sõbraga õue läinud mulle öeldes, et läheb trenni. Kui küsisin miks ta nii tegi siis ta vastas, et ta tahtis ka kuskil tantsutrenni käia.Ma ju kutsusin teda miks ta siis ei tulnud?otsustasin, et lähen metsa jalutama.Mulle kukkus käbi pähe.,,AI,,Kuradi mets.Koledad puud ja vastik rohu hais.Olin terve päeva metsas ja ma ei märganudki kuidas aina pimedamaks läks kuni oli juba kott pime.Kus ma olen? Kust ma tulin?Ei ole võimalik!See ei ole võimalik!Ma ei saa olla eksinud!!Kuid siiski seda ma olin.Ma jooksin sinna poole ja tänna poole.Mu saapad said mustaks ja mullaseks.Mul hakkas külm.Ma istusin maha ja nutsin ning igatsesin sooja kodu.Kui järsku kuulsin ma mingit kõlavat ja kõmisevat häält.