Nüüd siis teine blogi. Kirjutan siis lihtsalt oma mõtetest ja loodan, et saan kokku sada viiskümmend sõna. Aina rohkem mõtlen ma sellest, et juba nädala pärast on käes see hetk, mil siia tulevad Austrialased. Mõnes mõttes ootan ma seda hetke väga, sest tegelikult tahaks ma oma kirjasõpra juba jälle näha, sest ta ei olnud mingi ebanormaalne ega jobu. Samas jällegi ei oota ma seda hetke, sest siis peab kogu aeg arvestama sellega, et mu kirjasõber sõltub minust ja ma pean temaga arvestama. Tegelikult polnud nendel austrialastel eriti midagi viga... Mõni oli natuke imelik, mõni väga imelik. Muidu olid nad ju enam-vähem. Ega me ise siin eestis paremad pole, äkki nad arvavad, et hoopis meie oleme mingid imelikud. Igal juhul tahaks mõnega neist suhelda ka edaspidi... Äkki õnnestub kunagi veel kohtuda.... Aga enne tuleb see hetk, mil nad siia tulevad. Kui mu kokkulugemine oli õige, siis peaks blogi tehtud olema. Selle nädala blogi teen ära hiljem õhtul.
No comments:
Post a Comment