Minu kiizu

    Kunagi tahtsin väga omale kassi, aga isa ei lubanud, ei tea miks. Üks õhtu küsisin isalt uuesti ja ta oli nõus. Ma olin siis nagu mingi rõõmupall. Kohe järgmine päev saimegi kassi, kes oli must-valge ja ta nimeks panime Sassu. Präeguseks on Sass kahe aastane. Selle suvega läks ta eriti paksuks, muidu enne oli ta selline sale kass, aga nüüd nagu kaalupomm. Tavaliselt on ta öösel õues ja päeval magab toas. Vahest jääb ta õhtul mulle kaissu kui ma magama jään, aga öösel kella nelja paiku ajab ta ema ülesse ja nõuab õue.